Kui „Verneris” Tukla ja Visnaga
istusin – meestega mees –
ma ei tegelnud patriotismiga
ega teadnud, et see on veel ees.
„Preili, veel üks kohvi koorega!”
Päev punetas nagu pihlakas.
Iga ihurakuga noorega
igaüks ootas homset kihlust...
Pärast sõda vaatasin Tiigi tänavat,
kus terveks jäänd neli maja:
Need olidki homsesse väravad,
kui alustasin uues ajas.