Kõigis asjus vaene ja väike,
Elan agulis külmas kui jää.
Siin vaid õnnestab kodumaa päike,
Kodumaastiku suur gobelään.
Viskan lauale tuhandeid „jaasid“,
Aga saatuse trumbiks on „ei“...
Mitte pragunenud kirjandusvaasid,
Seisab elu mu ees nagu sein.
Lund on põlvini aias ja hinges,
Tulihing mu on külmunud jääks...
Viimne palve, mu nooruse ingel,
Et su sõpruski minuga jääks.
Kõigis asjus vaene ja väike,
Elan agulis külmas kui jää –
Ent mu päevile pühakuläike
Annab traagilist maitsenud pää.
Asukoht teoses
lk 424
