raamatukogus on kohvik
kus kunagi põhimõtteliselt
kohtume kõik
elu käib siin oma rada
seinakellal pöörleb üks seier
teine on voroneesis
tartuga haakuvad
seinu katavad
järjekordse viimase liivlase
maalid
ruumi on
äkki luuletaks siia mõne belladonna
kes vaataks rinnad süles üle õla
või oleks niisama
ootaks mis elu toob
kahvliks sirp
joogiks koka
salvrätiks euroopa liidu lipp
paks udukõnts
vajub aknast kohvitassi
mis paisub suureks nagu lillepott
väga õige
linna vaim ja ta kolm soovi
need on kohv koor ja suhkur
aastakümnete vene värk
võtab tüki rinnast
pilti on kerge vaadata
kunstnikku raske
kui ta nutaks või naeraks
ma võtaks ära oma maski
võib-olla kakski
seda ka et
kõik kujutatud tegelased ja
selles kohvikus kirjeldatud sündmused
olid juhuslikud