Kevad kodus

Kui valgeis õites seisab kodutalu
ning õitseb uibu, toom ja kirsipuu,
ja haljais lehis taamal kasesalu,
kus laulurästas õhtul avab suu;
kui värskest künnist lõhnab org ja küngas,
kuldnokki kõnnib kündja järel reas,
ja selges taevas kulgeb pilverüngas,
see valge pilv, mis meeldis lapse-eas;
kui vindi laulu kostab puudesalgust,
ja kõrgel lõoke vaikida ei saa,
ja kiirgab päike imetaolist valgust,
kui laulvat valgust üle halja maa; –
siis jälle minetan ma selle linna,
ja Toomemäe, ja Emajõe vee,
ja korra tagasi veel rändan sinna,
kus käis mu lapsepõlve valge tee.