Musketäride muundumised. Nad tulid maha...

Nad tulid maha südalinna Turuhoone peatuses, ruttasid, Schultz pool sammu ees, üle linna ainukese autosilla, pöörasid paremale. Seejärel möödusid poisid passaažist, pisikeste ja madalate äriuberikega kahelt poolt palistatud nurkjast jalakäijatetänavast, kus lõbusad vuntsilised, vestide väel kaukaaslased ja kenad, sätendavate kleitidega müüjatarid müüsid linna odavaimat kaupa, rõivaid, mööblit, ehitusvärki ning potte ja panne toidutegemiseks, võib-olla baabadele ka ühisköögis lahingute löömiseks.

Kollale ei meeldinud sõna „äri“, ta vältis seda muidu alati, kuid passaaži müügipaviljonide kohta, kuhu sisenedes sa lävel ilmtingimata pea vastu madalat uksepiita ära lõid, sobis see igati. Just need olid ärid kuskilt pimedusest, klikiajast, kuigi siin riigile kuuluvates poodides otsest äri kui niisugust ei aetud. Kui aetigi, siis ainult sotsialistlikku – pügati raha tagasiandmisega, kaaluti sulle pruunist jõupaberist tuutusse vähem õliseid raudnaelu, kelmati hindadega, altleti võisid paraja määrimise eest saada defitsiitset kaupa, defkat, nagu selle kohta öeldi.
Teosest