Vene väed välja. Tartu ülikoolis ajakirjandust...

Tartu ülikoolis ajakirjandust õppinud Jüri Luik oli saanud 26-aastaseks, kui tema õlule langes vastutus kõige tähtsamate läbirääkimiste eest, mida Eesti riik pärast Tartu rahu sõlmimist iial on pidanud. Detsembris 1992 võttis ta riigisekretär Uno Veeringult üle Venemaaga peetavate läbirääkimiste delegatsiooni juhi koha. /---/

Luik ei saanud oma õpetaja president Lennart Meri kombel öelda, et kogu tema eelnev elu oligi just valmistumine selleks tööks, mida tal nüüd teha tuli. Pärit Tallinna arstide perest, oli ta tudengieas silma paistnud rohkem üldise kultuurihuvi kui välispoliitilise vaistuga. Tiit Pruuli ja Margus Kasterpalu asutatud tudengiteatris Valhalla seadis tulevane pealäbirääkija lavale ka välispoliitilisi sündmusi, kuid ta ei parodeerinud seal sugugi ainult Nõukogude riigijuhti Konstantin Tšernenkot, vaid luges ka „Siurus“ Artur Adsonit kehastades vabalt võrokeelseid värsse: /---/

Luige näitlejaanne oli nii silmatorkav, et sõprade õhutusel läks ta isegi lavakunstikooli sisseastumiskatsetele, aga õnneks päästis eksamikomisjoni juhi Kalju Komissarovi otsustav sekkumine Eestile harukordselt võimeka ministri ja diplomaadi.
Teosest
lk 243–244