Näiteks paiknesid Tartus Raadi sõjaväelennuväljal bacfire-tüüpi raskepommitajad, millest igaüks võis kanda kuni kolme tuumalõhkepeaga varustatud tiibraketti. Tiibrakettide angaare võib Raadi lennuväljal siiani uudistada, tuumalõhkepeade ladu asus küll Tartust veidi eemal Luunja metsades. Lühikest aega jõudis seda raskepommitusväe diviisi juhtida ka Tartu garnisoni ülem ning hilisem Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president Džohhar Dudajev. Vaevalt, et maailmas on kunagi olnud mõnda teist sellist rahumeelset akadeemilist linna, mille ülikooli peahoonest mõne kilomeetri kaugusel laiutaksid tuumalõhkepeade angaarid.
/---/
Eesti, täpsemalt Raadi lennuväli, võib olla kaudselt seotud ka Kuuba kriisiga. /---/ Eestist vägede väljaviimise lepingu raames lahkunud lennuväeohvitserid on hiljem eravestluses rääkinud, et pommi transportinud lennuk valmistati ette ja startis missioonile just nimelt Raadi lennuväljalt. Raadilt suundus lennuk Koola poolsaarele, kus pomm lennuki külge kinnitati ning hiljem Novaja Zemlja kohal alla visati. Lõplikku tõde, milline oli Raadi lennuvälja roll kõige hullumeelsema maa peal korraldatud plahvatusega inimkonna ajaloos, on ilmselt võimatu lõplikult välja selgitada. Kuid keegi võiks vähemalt üritada seda teha. Igal juhul valiti Eesti Rahva Muuseumi Raadile rajades igas mõttes ainuõige paik.
Asukoht teoses
lk 82–85
