Mina elan Tartus, mis on Lõuna-Eesti üks uhkemaid külasid, sest siin tunnevad kõik kõiki ning sellest kodusest tuttavolekust räägitakse kui vaimust, milles kohtuvad mujal maailmaski tuntud ülikool ning muinsuskaitselist hoolt eeldavad agulid. Üks prantsuse eestlane oli Supilinnas jalutades tundnud end sammuvat maailma lõppu ning arvanud kohtavat jumalat. Ma usun ise ka, et neis justnagu mahajäetud paikades, mida me ei oska igakord hinnata, elab ilmakära eest pakku pugenud vaim. Kui igatsuse küünised ei teeks südant nii tundetuks, vahest tajuksin samuti midagi ülemeelelist.
Asukoht teoses
lk 47
