Meie sajandi algul oli vähe eesti haritud naisi või kui neid oli, siis olid nad saksa võõbaga. Tartus oli kolm saksa Töchterschule’t, milledest räägiti: Grassi, Salomoni ja Horni omad. Nendest peeti Horni oma kõige peenemaks. Vist olid seal jõukamate vanemate lapsed. Õppekeel oli küll kõiges kolmes vene keel, kuid vaim oli saksa, ka omavaheline keel oli saksa keel.
Alles kui Tartus Puškini nimeline tütarlaste gümnaasium asutati ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKS) tütarlaste gümnaasium (1906) tegevusse astus, paranes asi ja eesti tütarlapsed jäid eestlannadeks.
Ka EÜS-i perekonnaõhtutel kõnelesid noored omavahel palju saksa keelt, nii et isegi üks vahva saksa soost daam on küsinud, et kus on siis eesti üliõpilased?!