Vene poed olid üsna Vana uulitsa läheduses, jõe kaldal. Palju kauplusi koos, toetasid kõik selgi vastamisi, vaadates oma uste ja akendega jalutajaile vastu. Poed olid ühise katuse all ja andsid nii kokku maailmatu majamüraka. Andis kohe enne kõndida, kui sellele ringi ümber ajada said. Kõnnitee ümber selle suure hoone oli inimesist kirju. Siin oli teenijatüdrukuid ja poeselle, kojamehi ja kutsareid, käsitöölisi ja kaubitsejaid. Siin oli nii kirevaid seelikuid ja pluuse, kaelasalle ja suurrätikuid, et Eeva kartma hakkas. Siin oli õlgkübaraid ja nahkmütse, kaabusid ja lotte. Eeva ei saanud kuidagi selle rahvavoolu hulka astuda, kartis, nagu oleks tal võõrasse vette kästud hüpata.
Asukoht teoses
lk 807
