Elu keldris oli aga igati mõnus. Kui 51-ses toas tuli veel karta intra juhtkonnapoolseid ootamatuid kontrollkäike, eesotsas komandandi ametit pidava „Lambajalaga“, siis nüüd olime kui vanajumala selja taga. Sisekorra nõuded rippusid küll seinal, kuid kõrgemalt poolt seda ei kontrollitud ja korraloojad olime ise. Eks seetõttu tikkus kord ka lonkama ja kui ausalt öelda, siis tihtipeale, peale tolmu korra, polnud seda ollagi. Esimene asi, mis silma torkas, olid korratud voodid. Põrandapühkimisel kehtis küll järjekord, kuid niiske lapiga tolmuvõtmist esines väga harva. Nii me elasime nagu seapesas ja vaatamata vahel külla tulnud tüdrukute hurjutamisele, enamusele see segadus isegi meeldis. See oli tõeline laiskade poiste elu.
Asukoht teoses
lk 38
