Nõndanimetatud kodanliku kaardiväe väljaastumist Tartu Suurturul ma vaatasin pealt. Tema organiseerijateks olid sakslaste poolt adv. Bröcker ja prof. Dehio, eestlaste poolt seisis asjale ligidal Tõnisson. Ilma temata ei olnud eesti tegelaste osavõtt kaardiväest mõeldav.
Kogumiskohaks oli linnavalitsus. Nägin, kui mehed raatusest välja tulid, valgeid linte käiste ümber sidudes. Hakkasid lõpuks revolvritest paugutama. Kogusummas võis kaardiväelasi olla umbes 100 inimest. Suurem hulk liikus salgana Kivisilla poole, kuid üksikud keerasid kõrvaluulitsatesse. Tundsin nende hulgas mõnda Tõnissoni ringkonna tegelast. Tõnisson mäletatavasti ise sekka ei ilmunud. Mina seisin tolleaegse Küüni tänava algul. Keegi kaardiväelane pööras sinna ja hakkas revolvriga sealolevate inimeste pihta sihtima. Mina tegin, nagu ei puutuks asi minusse, ja mees laskis mõned paugud õhku. Kuid kaardiväelaste järele ilmusid kasakad, kes piki uulitsaid kuulisid hakkasid saatma. See oli juba elukardetavam. Kuid surmasaanuid ei olnud. Mõned inimesed olid siiski kasakate kuulidest haavata saanud, samuti Kaubahoovi ees üks voorimehe hobune.
Asukoht teoses
lk 132–133
