Kümme aastat tegutses AMS-i Vilistlasklubi haruna inglise klubi, mis alustas tegevust 9. novembril 1989. Maailm avanes, me tahtsime sellest maailmast osa saada ja selleks tuli peale kõige muu pühkida tolm ka oma kooliaegselt inglise keelelt.
Ja nii me kogunesimegi oktoobrist juunini kord nädalas seltsikaaslase Georg Alliku ümber. Ta oli imeline õpetaja, see meie Džoodž. Igal kogunemisel oli oma temaatika, kusjuures esiplaanil ei olnud mitte grammatilised nüansid jms, vaid diskussioon mingi ajaleheartikli või aktuaalse sündmuse üle. Kogunenute keeletundmine oli üsna erinev, kuid tänu Džoodži taktitundele oli kõigil võimalus oma arvamus välja öelda.
Klubil tekkisid oma traditsioonid – jõulude tähistamine ja kevadine piknik Raadi lennuväljal, paar matka ja kohtumised erakordsete Eesti inimestega.
Klubi arendas neile aastaile üldomast entusiastlikku välissuhtlust: meie vestlusringis oli rahukorpuslane, Tšehhi professor, Kanada koolijuhataja ja ehtne (st seelikus) šoti džentelmen. Loomulikult ei piirdunud me lihtsurelikega, meie sidemed ulatusid ka Buckinghami paleeni.
Aga aeg tegi oma töö, suhtlusaknad said nii lahti, et tõmbetuul sai meie klubile saatuslikuks. Aga järele jäi kogemus sellest suurest ühisosast, mis seob erineva vanuse ja erialaga inimesi.
Ja nii me kogunesimegi oktoobrist juunini kord nädalas seltsikaaslase Georg Alliku ümber. Ta oli imeline õpetaja, see meie Džoodž. Igal kogunemisel oli oma temaatika, kusjuures esiplaanil ei olnud mitte grammatilised nüansid jms, vaid diskussioon mingi ajaleheartikli või aktuaalse sündmuse üle. Kogunenute keeletundmine oli üsna erinev, kuid tänu Džoodži taktitundele oli kõigil võimalus oma arvamus välja öelda.
Klubil tekkisid oma traditsioonid – jõulude tähistamine ja kevadine piknik Raadi lennuväljal, paar matka ja kohtumised erakordsete Eesti inimestega.
Klubi arendas neile aastaile üldomast entusiastlikku välissuhtlust: meie vestlusringis oli rahukorpuslane, Tšehhi professor, Kanada koolijuhataja ja ehtne (st seelikus) šoti džentelmen. Loomulikult ei piirdunud me lihtsurelikega, meie sidemed ulatusid ka Buckinghami paleeni.
Aga aeg tegi oma töö, suhtlusaknad said nii lahti, et tõmbetuul sai meie klubile saatuslikuks. Aga järele jäi kogemus sellest suurest ühisosast, mis seob erineva vanuse ja erialaga inimesi.
Asukoht teoses
lk 215
