Mind võeti Vanemuise balletirühma katseajaga. Sain 250 rubla kuus, see oli muidugi väga väike palk. Kuna olin katseajaga, väga noor ja roheline, siis olin nõus ka ilma rahata minema. Olin seal aasta või kaks, kui sain natuke palgakõrgendust. Mäletan, et ostsin endale kuldketi. Oli ju sõda olnud. Minu kodu hävis tules. Mul oli seljas ainult sitsikleidikene ja jalas puutaldadega kingad. Sügise tulles pidin endale midagi jalga muretsema. Läksin täikale (poest ei saanud midagi) ja valisin ühed kingad. Pärast tuli välja, et üks king oli ühest ja teine teisest paarist, aga nad olid mustad ja nii väga silma ei torganud. Süüa saime teatris, supp toodi kohale alt köögist. Kõik näitlejad, noored ja vanad, kuulsad tähed, sõid seda suppi ja olid õnnelikud, sest see hoidis elu sees.
Asukoht teoses
