GITIS. Lehes oli kuulutus...

Lehes oli kuulutus, et Vanemuisesse otsitakse koorilauljaid. Kohe olin seal. Nii kui vaimust viidi sinna. Tegin eksamid ära. Juhan Simm, Jaan Hargel, Ida Urbel, Udo Väljaots vaatasid mu üle. Ma tegin kõik ära. Kui kõik sai läbi, tuli Simm mu juurde, patsutas mu õlale ja ütles: „Kõik on väga hea, ainult tule paari aasta pärast. Su hääl ei ole veel hea, ei ole veel murdunud. Sa räägid natuke kukehäälega.“

Ma ei jätnud jonni. Tartus oli Töölisteater. Seal oli õpperühm ja läksin sinna. Pool aastat sain olla, kui (vist) Ird lavastas juba Gorki „Vaenlasi“, ma tegin seal kaasa, ja Tretjakovi „Möirga, Hiina!“ (1937), need olid kõik suure massiga tükid. Mart Raua „Kuus ja kirves“ (1938) tegin ka kaasa. „Vaenlastes“ oli vaja noort poissi, komsomol või kes ta seal oli, peaproovid juba käisid ja mulle anti see osa. Aga 1939. aastal tuli poliitiline politsei (või oli ta kuidagi teise nimega) ja pani teatri kinni kui kommunismipesa. Sellega oligi lõpp.