Botaanikaaias langesid aga lehed. Tasa-tasa tuli sügis. Meile vastu aga mitte ühtegi hinge. Ronisime mingisse imelikku mäkke, lehed jalge all krabisemas. Kusagil all läikis tume vesi. Järsku! Röökiv leegion. Peaaegu siinsamas – aga siiski müüri taga, Kroonuaia tänaval. Need olid korporandid, kes laulsid isamaalisi laule.