Ma hellusega meenutan kesklinna ühekordseid maju
ja munakivi sillutisel gaasilaternate kuma
kui Tähetorni taga taevas õhtul hakkas hämarduma
ja Emajõele heitis varju Kivisilla kõrval paju.
Idüllilise väikelinna pühkis maapealt sõjaraju
ja Tartu linna vaikne võlu leidis lõpu õnnetuma –
ta kirikute rusu all sai hukka linna kaitsejumal
kui saatan selga pilvist puistas purustava pommisaju.
Nüüd linn on ülesehitatud, kõik on jälle tehtud heaks,
on blokkidest ja silikaadist majad rivistatud reaks –
nii nagu vormileiva pätse pagar riiulile seaks.
Kui sattuks’ ootamatult linna ja kus olen ma ei teaks,
siis arhitekti uudne looming mind küll ninapidi veaks:
ma kodulinna Sillamäeks või Kohtla-Järveks peaks...
Asukoht teoses
lk 124
lk 11
