Meeste ühisjõul kerkis purre maast, viimasel hetkel krahmas purdeotsast kinni veel kärumees Kullamägi, nõnda oli temagi osaline selles väärikas töös.
Purre tassiti trotuaarile majade number 8 ja 10 ette.
Rege rauta suvel, purre pane kohale kuival ajal. Kes siis, hiljem, kui jõgi oli juba ukseni tõusnud, jalgupidi vees ladistada tahtis?
Isa asetas veel kaks prussi purret ja nende maja trepimadet ühendama, sama tegi venelane number 8. ees.
Nemad olid tänavu esimesed, teistel olid purded veel panemata. Tegelikult pidi nende purdejupp olema vaid üheks osaks pikast-pikast laudadest jalgteest, mis hakkas pihta maja number 6 eest ning viis jõeni välja. Tavaliselt oli Marja 8 viimane maja, milleni suurvesi küündis, kuna just selle juures tegi pikkamisi tõusev tänav äkki järsu hüppe ja muutus mäeks. Ometi tegid ka Marja 6 elanikud alati oma purdeosa, seda pigem ilu pärast, nad tahtsid lihtsalt olla supilinlikud, linnajao au väärilised.
Asukoht teoses
lk 121
