Aga presidendi läbisõit meie Tähtverest äratanud küll nagu vanad head ajad. Vilde tänaval meie klassivenna Paavo maja ees õõtsunud kahe elektriposti vahel loosung: „Tere tulemast! Tervetuloa! Dobro požalovatj!” – Umbes igale viiendale majale oli heisatud riigilippude-kolmik: Soome, Nõukogude Liidu ja Nõukogude Eesti – ühisele alusele. Ja kõik toimus ainult ühe tänavavahe kaugusel meie Jakobsonist!
Muidugi, kõrbes me ei teadvustanud, et Vilde tänav oli ju Jakob Hurda olnud; ja Taara puiesteed pidi sõideti üle Lauristini, mis oli ju Hermanni, ja Kastanist keerati Heidemannile, endisele Julius Kuperjanovile; möödudes endisest Eesti Üliõpilaste Seltsi majast, kus kunagi oli sõlmitud Soome-Vene rahuleping, ja mille hoovi oli rajatud väikekaliibriliste relvade lasketiir – kus minagi!... edasi mööda Pälsonit, endist kindral Põdra nimelist tänavat – õige lähedalt mööda majast, kus Vene maile igaveseks ajaks!...
Asukoht teoses
lk 112
