Tuhanded helbed hõljusid õhus kui lumi. Tuul puhus neid pahvakutena laiali. /---/ Krett ei olnud kunagi midagi niisugust näinud. Iial polnud ta näinud seesugust hiigelsuurte munakivimüüride ja arvukate kivist tornidega linna, mida ümbritses hall tuhaväli. Linna ümbert oli viimnegi maha põletatud. Ei ainsatki varju pakkuvat maja ega puud, ei ühtki rohelist lapikest, üksnes lõoutu tuhk ja suits. /---/ Niisugune oligi Dorpat. /---/ Linnamüür joondus jõekalda järgi, kuid müüri ja jõe vahel leidus lisaks vallikraave, mis võisid oma läbipaistmatu solkja veega soovimatuid külalisi nii uputada kui ka surnuks mürgitada. Kõrged tornid asusid justkui mäe otsas ning valvasid üle maa ja vee. Kahe kõige kõrgema torni tipud olid juba varisenud ja sõjalõivu juba enne piiramise algust maksnud. /---/ Linnamüüri ja piiskopikindluse külge kuuluvad tornid olid vaenlase võimu all ja sealt lasti vaenlase vastu suurtükituld. /---/
Koidik saabus Dorpatile enneolematu kuulirahe all. Linnakaitsjate öine väljasööst oli rootslaste vägesid lõplikult vihastanud. /---/ Saksa värav varises juba enne lõunat kokku.
Asukoht teoses
lk 285–291
