Õpetaja pidi tulema Tartusse. Oligi november. Ekslesin pimedal Saekoja tänaval, otsides maja, kus pidime kokku saama. See oli justkui kaardilt maha kustutatud. Ekslesin keset imelikku tühja tänavat, huupi sisenedes eramajade aedadesse ja neist jälle välja taganedes. Mu pilgule avanesid tühjad luksuslikud, hallid, sumedad interjöörid, ruumikad koridorid, salapärased trepid. Kümned külalised oleksid neisse esikutesse lahedalt ära mahtunud. /---/
Lõpuks ilmusid ühe eramaja esiku hästidisainitud tühjusesse poiss ja mees, kes vaatasid mind tummalt läbi ukseklaasi. Nad ei osanud õiget maja juhatada.
Seisin keset tänavat ja üle mu näo jooksis vihm.
Asukoht teoses
lk 114
