26. märtsil suitsetas Jaama tänaval Raatuse kooli kinnise aia taga mees. Oletasin, et aed on suletud ja väravalinki katsuma ei hakanud. Üksik auto seisis parklas. Kus on koht, kus nüüd trenni tehakse, kui kooli spordisaal on lukus nagu kõik muugi? /---/ Soe kevadõhtu ja sirelite kohe puhkevad pungad tegid igatsuse intensiivseks ja muutsid mu tühjaks. Päike loojus Narva maantee ühikate taha. Pöörasin majade vahele, kus eelmisel sajandil olin pingil istunud ja suitsetanud. Pärast armsama juurest tulekut /---/ Tookord valgeks värvitud Illusiooni kino oli nüüd ebameeldivat tooni punane. Keldripoe asemel oli elumaja tagauks /---/.
Veneaegsed paneelelamud olid läbinud vähemalt ühe uuenduskuuri. Ometi oli õhus kahekümnenda sajandi lõpu kodust hõngu. Lahtistest akendest hoovas lihtsate õhtusöökide lõhn ja kostus söögiriistade kõlin. Pinke majade vahel ma ei märganud, muidu oleksin jalga puhanud, peenardel õitsesid esimesed sinilillepuhmad, madalad tulbid, arglikud priimulad. Keskealine naine viis prügiämbrit välja, see oli kogu liikumine.
Asukoht teoses
lk 24–25
