Alles eelmisel kevadel olin ma veel pealtnäha reel. Mulle tegelikult meeldisid need märtsipäevad ülikooli vanas raamatukogus, laerosetid ja pruunide kardinatega varjatud kõrged kumerad aknad. Raamatute jaoks ümber ehitatud kiriku paksud müürid ümbritsesid kõrgeid riiuleid, tumepruunide[st] köidetest tolmulõhnalist labürinti. Selles kohas oli alati vaikne, üksikud külastajad hajusid riiulite vahele nähtamatuks.
Kirjutasin pruunis köites koltunud lehtedega raamatutest päevade kaupa välja olulisi tõiku vandekohtu rollist angloameerika kohtusüsteemis. Mu tegevusel oli eesmärk, mul oli põhjus!
Asukoht teoses
lk 82
