Olin Troitse-Sergis ka siis, kui Aleksius II inaugureeriti oma kõrgesse ametisse, vist kõrgeimasse, milles ükski eestimaalane on kunagi olnud. /---/ Oleksin võinud ülipühitsetud kõrgeaususele ju hõigata eesti keeles tere! Pärast oleksime võinud temaga rääkida meie ühisest tuttavast A. K-st, kes oli minu ema ülemus botaanikaaias ja Tartu Magasini tänava Uspenski kiriku ilmalik kogudusevanem siis, kui Aleksius seal preestrina teenis. Aleksi käis tihti botaanikaaia kolmandas kasvuhoones (mida enam pole) A. K-ga juttu ajamas, minagi lippasin sealt koolist tulles läbi. Nii me kohtusimegi. Aleksi küsis minult Vene tsaare, ma ei teadnud neid. Aga mul oli „Väike entsüklopeedia“, ajasin nad kõik pähe. Kui me uuesti kohtusime, küsis ta jälle, vuristasin talle need ette, ja tema… Uskumatu, ta andis mulle viis rubla. See oli päratu suur raha, selle eest võis osta viiskümmend jäätist.
Asukoht teoses
lk 135
