Heitnud veel viimase pilgu pärnaalleele, ohkas Ronni sügavalt, kummardas ja sõlmis kingapaelad lahti. Ta võttis hinnalised jalanõud näppude vahele ning lippas mustades sokkides hääletult Annelinna poole.
Öine asfalt tundus läbi sokkide külm, kannad põrusid ning joosta oli ebamugav, ent kingi jalga panna Ronni enam ei soovinud. Astunud kõnnitee kõrvale murule, jooksis noormees seal, jõudes vana pärmivabriku juurde ja urineeris hingeldades jõeäärse paju all. Kaldaäärses roostikus oli mingi tume asi, see võis olla uppunu, kuid pigem ilmselt niisama mingi ront. Eemalt paistis valgustatud Turusild, jões peegeldus öine Tigutorn ja selle tipus helkiv punane tuluke. Ronni võttis taskust tühjad pudelid, viskas prügikasti ning tõttas siis suus veremaitset tundes edasi. Anne kanali juures pööras ta vasakule majade vahele. Jõudnud Andy trepikoja ukse taha, vajutas kellanuppu ning lukk plõksas lahti. Sõber ootas teda avatud korteriuksel, käes nutitelefon.
Asukoht teoses
