Mõrv Ulmeühingu aastakoosolekul. Minu eelis oli…

Minu eelis oli ka see, et Warblane ilmselt ei arvanud, et ma teda jälitan. Aga ma jälitasin teda edukalt ja tuvastasin, et ta ei sõitnud mitte Supilinna, kus asuvad Tartu eliidi kolmekorruselised klaasist ja betoonist ultramodernsed eramud ja kus oli ka tema häärber, samuti mitte Nõlvakule ega Annelinna poole, kus pesitseb viisakam rahvas, vaid hoopis Riia mäest üles, Tammelinna slummi, kehvemal järjel lihtrahva asumisse, kus teatavasti õhtusel ajal liikumine ei ole kõige ohutum ja kus asuvad kahtlase kuulsusega joomakohad, ööklubid ja bordellid ning kus öisel ajal kuulub võim, nagu räägitakse, Lõunakeskuse maffiale.

Et Warblane just Tammelinna läks, oli ülimalt kummaline ja kahtlane, ning ma järgnesin talle ohutus kauguses. Ta peatus mingi lagunenud kahekorruselise valgetest tellistest lobudiku ees Tamme puiesteel, koputas akna peale ja läks sisse. Ma jäin teda ootama ja mõistatasin, mis maja see võis olla, kuid ei jõudnud selgusele, aga kindlasti ei asunud siin mõni semiootikute või haritlaste salong. /---/

Ma kuulsin jälle albaania- ja bulgaariakeelseid mittetsensuurseid väljendeid ja pidin tunnistama, et ma olin enam kui nõutu, mitte et ma oleksin kunagi olnud teadlik, milliseid varjukülgi peidab endas Tammelinna ööelu. /---/

„Ja see maja seal Tamme puiesteel? Kas me selle kohta teame midagi?”

Pukspuu noogutas süngelt. „Jah, me teame. Kogu see Tammelinn on üks mädapaise Tartu mainel, aga politsei käed ei ulatu igale poole. Ametlikult kuulub see maja ühele jäätiseärimehele, kes on seotud Lõunakeskuse kuritegeliku grupeeringuga ja istub praegu kinni. Selles majas korraldatakse ebaseaduslikke hasartmänge, seal käib koos põrandaalune maleklubi ehk tegelikult kasiino, kus mängitakse väga suurte summade peale. Meil on andmeid, et sinna hangitakse inimkaubitsejatelt Kolmanda Maailma riikidest malegeeniusi, keda sunnitakse kohalike malesõltlastega mängima. /---/ Meil on andmeid, et mitmed Tartu malesõltlased on seal ropusti võlgu ja on sunnitud pantima kinnisvara, et ennast kuidagi välja raputada. See on julm äri /---/.”

Asukoht teoses
lk 744–746