Kui läksid küsima eksamitulemusi, vastati sulle, et kahjuks pole sa sisse saanud. Mis oli loomulikult paras pauk. Eks tõdesid siis, et tuleb veel eksameid teha, ju said nelja. Siis selgus aga, et neljasaajate hulgas su nime pole. Nüüd lõi silme eest mustaks ja kaugusest oleks otsekui hakanud kostma sõdurisaabaste sammutüminat – järelikult kolm, mis teeb sisseastumise praktiliselt võimatuks. Ilmselt oli su näoilme sedavõrd ahastav, et sekretär vaatas uuesti ja selgus, et olid ikkagi saanud viie ja ülikoolis sees. Järgnenud õnnejoovastust on raske kirjeldada. Kõik säras ja sillerdas, oli tunne, et võid mägesid nihutada. Olid rõõmu ja lahkust pilgeni täis.
Asukoht teoses
lk 141–142
