Käid kolmapäeviti Tartus
Jalutad Taara puiesteel
Jalutuskepp kõver
Näitad oma tammekoorenägu
isekaid sooje sooni
paremat suunurka
Kõrgete riiulite vahelt
suitsulõhna seest
veel kirjutad mulle
et kolid ära –
oled väsinud puhtast vihast
Saadad ümbrikus sule
Valge sule
Selle sure-
matuse
meenutuse
mille jõul sa kord ületasid
Beringi
Post scriptum veel lisad
ühe ablatiivi reegli
ning sinka vonka
päris lõppu
pooleli jäänud
vaimutantsu sammud
Sa ei ütle mis tänavale sa kolid
Ülesse või alla
Majakasse või uuesti madalikule
Sa ei ütle
kes nüüd käib kolmapäeviti Tartus
sinu asemel laadimas vaikuse sammast
keelpill samas emahääles
hääbuvas
õ-kirjas
Sa ei ütle. Soovitad ainult
valest allikast mitte lürpida
vaid korralikult juua