Ma ei tea
mis see on
kui ma käin nüüd jälle
üksi mööda Tartu tänavaid –
noor loll luuletaja kõigest
seljataga suur linn
suur armastus
suur lollus:
suured tunded
ise nii väike kui üks tüdruk olla saab
süda sulab siin
viimati tallatud rajul
põlved nõrgad kesk südalinna maju
Nüüd tean vist
mis on:
Inimene
ma armastan sind
ja elu