Päikesepoolses toas. Säde kohviku juures...

Säde kohviku juures ootas mind juba luuletajanna.

Silmamoondustrikid inimeste välimustega on tõesti hämmastavad, sest tillukese punapeana meelde jäänud poetess osutus suureks blondiks naiseks, kes lahkumisel mind tugevalt ja emalikult kallistas. Erilist lähedust me vahel ei sugenenud, tegime selfie ja tormasin edasi. Luuletaja pani selfie otsekohe Facebooki, kus minu ja tema sõbrad seda laikima hakkasid. /---/

Pöörasin Rüütli tänavalt Küütri tänavale, lootes näha  keda? Tänavaots oli tühi, seal seisatas keegi, kes hakkas järsku kiire sammuga tagasi vaatamata kaugenema Aeglase Surma poole.

Teosest