Mihkel Lellep mäletas selgesti oma esimest tööpäeva 1964. aastal, kui ta astus koduuksest välja ja läks üle tänava, et siseneda pikkamisi kerkiva betoonist ja tellistest küpsisetordi hallide kihtide vahele – kaubamaja ehitusplatsile. /---/ Ta seisis varahommikuses Tartus üksipäini ehitusplatsi kõrval ja vaatas, kuidas päike otse kaubamaja karkassi tagant tõusis, idast, sealt, kus veel Annelinna ei olnud, vaid lihtsalt heinamaa.