Mihkel Lellep sündis kohe pärast sõda ning kasvas üles kesklinnas, Aleksandri tänava majas, mis jäi ainukesena imekombel terveks. Enne sõda omasuguste vahel peaaegu märkamatuna seisnud kahekorruseline punasest tellisest hoone sai pärast pommitamisi, põlenguid ja varemete tasandamist üleüldiseks vaatamisväärsuseks, sest midagi muud peale selle ja turuhoone ju Vanemuise jäänuste ja jõe vahel alles ei olnudki. Mihkel Lellep mäletas uduselt trööstitut lagendikku ja varemekontse, mis kõikjal nende maja ümber seisid, virna laotud telliste kuhjasid ning isegi rusuhunnikut nende maja vastas üle tänava, mida isa teatava austusega uueks kinoteatriks Apollo hüüdis. Mihkel Lellep mäletas, et kord oli isa sellel niinimetatud uue kinoteatri krundil pikemat aega salaja askeldanud, toonud pimeduse varjus koju suure plekist A-tähe ja peitnud pööningule ära. Veel mäletas Mihkel Lellep, kuidas isa hilisemal ajal, siis kui Tartu kesklinnast oli saanud üksainus laudsile park, õhtuti köögis üksi viina võttis.
Asukoht teoses
lk 91
