Üle Kaarsilla kaare käimine oli, nagu Mari just mainis, üks Tartu üliõpilaste olulisematest mitteametlikest traditsioonidest ja vaata et kohustuski, sest räägiti, et tudeng pole enne üldse õige tudengki, kui ta pole seda julgustrikki sooritanud. Üldiselt arvati, et sillakaarel käimine on seadusevastane, kuigi tegelikult see nii ei olnud. Seadus ei keelanud inimestel end ohtu seada, politsei võis kaarel käijaid küll mõistusele kutsuda, kuid mitte karistada. Mõni aasta tagasi levisid ajakirjanduses pildid Kaarsilla kaarel seksijatest. Mees lebas selili all ja naine istus tema peal, püksid rebadel, kõrval viski- ja kokapudelid, aga ka see tegu ei kvalifitseerunud väärteoks mitte inimeste kaarel viibimise tõttu, vaid avaliku seksi pärast, mis oli keelatud. Lapsi tuli teha tagatoas.
Asukoht teoses
lk 69–70
