„Mis on Hullunud Päevad?“
Tartu kultuurielus oli veel palju sellist, mida mul alles avastama tuli hakata.
„Ongi selline Tartu loomeinimeste kokkutulek, põhiliselt luuletajatele, aga alati tulevad ka kunstnikud, mõned muusikud ja muidu igasugused tegelased.“
„Tartu prominentsed loomeinimesed,“ püüdsin kuuldut ühe nimetaja alla kokku viia.
„Mitte ainult Tartu. See on kõigile avatud. Tule vaatama.“
„Hästi, ma uurin.“
/---/
Hullunud Tartu? Miks ka mitte.
/---/
Kultuuritempliks kujundatud vana tööstushoone neljandale korrusele jõudsin pisut enne teisi. Hoone seintele riputatud sildid ei lubanud eksida –siin toimus Hullunud Tartu.
Baarileti tagant leidsin baaridaami, pigem küll baaritüdruku. Noorusliku asjalikkusega tegi ta mulle kõik puust ja punaseks.
„Jah, siin on alles remonditud. Üleriided saate panna garderoobi, see on sealpool, kust te just tulite. Seal saate ka kingad susside vastu vahetada. Põrandad on väga värsked.“
/---/
Silmitsesin ringikujuliselt ümber laudade seatud nahkseid diivaneid ja nende ette poolkaares sätitud ekraane.
