Salong. Mees: Ma olin…

MEES: Ma olin akna peal, kui sa Igoriga tulid, käe alt kinni. Ta saatis sind ukseni, aga sisse ei astunud, kuigi oli minu, mitte sinu sõber. Sa tulid tuppa, suur nartsissipuhmakas käes, põsed õhetamas.
NAINE: Aga midagi ju ei juhtunud! Igor tuli mulle raamatukokku vastu ja küsis, kas võib mind koju saata.
MEES: Ja sina, edev, nagu sa oled, lubasid.
NAINE: Aga miks ma oleksin pidanud keelama? Mul polnud midagi häbeneda. Mina Igorit ei armastanud. Minu jaoks oligi ta sinu sõber. Minu oma ju ka.
MEES: Mees tuleb sulle lillekimbuga vastu ja sa räägid sõprusest.
NAINE: Ta ei tulnud lillekimbuga. Kui me läbi Tähtvere kõndisime, õitsesid kõigis aedades nartsissid. Minu lemmiklilled, need kõige õigemad nartsissid, kollaste südametega, mille ümber punane rant ja mis nii hästi lõhnavad. Ja ma ütlesin Igorile, et üle kõige armastan ma lilledest selliseid nartsisse.
MEES: Tagamõttega ütlesid.
NAINE: Igor ronis üle aia ja murdis ühe peenra neist nartsissidest tühjaks!
MEES: See oli labane vargus, küüniline huligaansus!
NAINE: Oli küll.
MEES: Ja sa lasid sellel endale meeldida.
NAINE: Jah. Poleks ju mõtet olnud neid lilli sinna peenrale tagasi puistata.
MEES: Sa lasid sellel endale meeldida!
NAINE: Jah, aga see oli ka kõik. Siis me lihtsalt tulime Igoriga koos ja ma nägin sind akna peal ja isegi viipasin sulle. Ma polnud milleski süüdi, ma ei varjanud midagi, kutsusin Igorit meile, aga ta ei tahtnud tulla.
MEES: Muidugi! Selge see! Ei tahtnud sarvekandjaga suhelda.
NAINE: Polnud mingeid sarvi. Kui ma tuppa tulin, kiskusid sa mul lilled käest ja tormasid kallale. Sa ei lasknud mul rääkida, sa ei küsinud midagi…
MEES: Mul polnud vaja. Ma olin ju näinud. Ja ma ei eksinud, see lugu jätkus.
NAINE: Mina seda ei jätkanud!
MEES: Seda ütled sina. Aga Igor tuli järgmine päev meile ja ütles, anna oma naine mulle, sa ei oska ise temaga õieti midagi peale hakata. Nii ütleski. Ta solvas mind, meid. Tuli kosja minu naisele! Ja sa tahad öelda, et see polnud teil kokku lepitud?
NAINE: Ei olnud! Küsi Igori käest!
MEES: Ma küsisin juba siis, küsisin, kas sa tahad siis temaga abielluda, kui ma ta sulle annan. Niisama solgutada ma ei anna. Ja tema ütles, jah, ma tahan temaga abielluda.

Asukoht teoses