vaatan silla alt hooga
läbi voolavat vett,
keegi on jõe laulnud
jooksma supilinna poole
sillale tuleb üks laulma,
laulab, et
kord olnud aega, mil
jõge polevat veel olemas olnud,
ja kõik sillad seisnud siis
tühja vao kohal
tuleb teine ja
laulab, et
kord olnud aega, mil
sildu polevat veel olemas olnud,
ja jõevesi voolanud toona
vabalt majade vahel tänaval
vaatan vaikides, kuidas
kaks lauljat teineteise võidu
valjusti laulda kisavad
ja tuleb üks veel,
tuleb üks katkune,
kuulab teiste laulu, kirjutab
ise laulu ning laulab
üle teiste, et sildu
polevat praegugi olemas
ja juba kukungi jõkke
Asukoht teoses
lk 51
