ERM

eksin ära
betoonseinte vahele
tulen koopast
                varjude mäng
sest ma otsisin sind
lõpmata paljude klaasseinte tagant
sinu varju betoonil
ja su hingeõhku kivil
su sõrmejälgi klaaskappidel
otsisin sind ajastute vahelt
viimaselt lehelt raamatus
su jalajälgi hallil põrandal
su seisatust siin sillal
                mis justkui vaid korraks täitis mu meeli
su räsitud ryyd
su valget vööd
igatsesin tunda sind
igatsesin tunda nii väga sind

kuid sind
ei leidnud siit

kyllap kolid siia ajapikku