Kuigi otse Peetrilt lähtus käsk, et linnast väljas ei käidaks ja linna kedagi sisse ei lastaks, sellest kinni ei peetud, sest ei võinud ju kinnises linnas nälga surra, vaid tuli maalt toidupoolist hankida ning linnakaupadega talumehi nöörida.
1706. aasta varakevadel toodi lotjadel mööda Emajõge Vene garnisonile lisaks tuhat meest, mis andis sealsetele venelastele julgust juurde, kuid samas nõudis täiendava toidukraami linna toimetamist.
Peagi toimus tartlaste järjekordne küüditamine Venemaale. Seekord saadeti Moskvasse peamiselt käsitöömeistreid, aga ka venelaste vastu võidelnud sõdurite leskesid selle eest, et nende mehed olid olnud Rootsi teenistuses. Keegi ei küsinud, kas nood olid teenistusse läinud vabatahtlikult või mitte.
Asukoht teoses
lk 137–138
