TAKSO lasi mind välja Munga tänaval, kus Piret juba ootas. Astusin tema järel kangialusest läbi, jõudes tillukesse sisehoovi kivimüüride vahel, ning tõusin kääksuga välistrepist teisele korrusele. Ainsal uksel rippus pleekinud silt „Vaimulind OÜ”. Piret otsis võtmed ja mina üritasin oma hingeldamist kontrolli alla saada.
Teine korrus. Ainult kuradi teine korrus...! Nagu oleks end kätega kaljuseinast üles tõmmanud. Raviarst oli kinnitanud, et mu organism peaks operatsiooni järel kiiresti taastuma, ning ka keemiast oli praegu paus, kuid ometi jälitasid mind südamekloppimine, iiveldus, peavalu.
/---/
Raekoja kell lõi kaheksat, millele segas vahele üksiku kaubaauto logisemine mööda kõrvaltänavat. Kogu kvartal, mis oli korraks uniselt silmad avanud, vajus tagasi hääletusse.
