Minu Tartu

on tuttavad
näod igal pöörul
üle tänava tered –
näe sina ka siin kohvi
väiksetes varjulistes nurkades
mida isegi päristartlane üles
leida ei oska karvased
kuldsete roheliste purpursete
silmadega kassid
karlovas ja kesklinnas
rohelisega nõelutud hall
jõelint ja pargipingid
mis lõhnavad värskelt
avatud õlle ja armunute
järele

minu tartu on eilse
ja tänase lõhn isegi
homse kui hoida
silmad vastu lõunakaare
tuult ja
tasakesi sõuda
mööda klaasjat
pärivett