Mind visati viimasel hetkel nullkursuselt välja, seega statsionaari ei saanud, jäin distantstudengiks, pettununa kadusin mõneks ajaks ülikoolilinnast. Kristel kolis teisele poole Emajõge Leningradi maanteele bio-geo ühikasse. Edaspidi nägime teineteist vaid episoodiliselt. Kristel sai tekli, mina mitte, ta hakkas käima üle suure Nõukogudemaa matkadel ja mägedes, kahtlemata tekkisid uued sümpaatiad. Mis silmist, see südamest?
Mulle jäi Kristel südamesse, kuid ta asus teisel pool Emajõge, sinna polnud mul väga asja. Uued tüdrukud tulid peale, neid leidus siinsamas, mõlemas Pälsoni tänava ühikas, samuti kohvikus, baaris, klubis, korterites ja tänavatel – igal pool. Toonasele ajale oli iseloomulik, et pruut, partner, elukaaslane või abikaasa leiti oma kursuselt, samast teaduskonnast, ühikast või vastasühikast. (Tuntumatest oli nii toiminud Mart Laar, hiljem Indrek Tarand ja paljud teised ning need kooslused pidasid enamasti hästi vastu.)
Asukoht teoses
lk 475
