Milline pervert sätib eksami vana-aastaõhtuks? Sellist asja tehakse ainult väga tõsise ainega!
Ei, see ei olnud anatoomikumi praktikum või õiguse entsüklopeedia, millega enamik juuratudengeid kippus lolliks minema, kuni üleni allajoonitud õpikud vihaga vastu seina loobiti. See möödapääsmatu aine oli popmuusika. Kuigi õieti keegi ei osanud päris hästi selgitada, kuidas selline asi ainekavasse oli sattunud, oli see väga populaarne, kuna kuskil oli ette kirjutatud, et tuleb teenida ka vabaainete punkte – ehk siis võtta teatud kogus täiesti suvalisi aineid, mida praktikas valiti kahe kriteeriumi järgi: need punktid pidid tulema kas ülikergelt või siis toetuti üldlevinud arvamusele selle aine meelelahutuslikkusest või huvitavusest. Esimese katteks võis näiteks vabalt valida kriminaaltäitevõiguse, selle sooritamiseks piisas, kui pool tundi ukse taga konspektist lugeda, missuguseid kinnipidamisasutuste tüüpe on olemas, ja seejärel ära vastata. Või siis oli teada, et Miša Lotman kirjutab kõigile arvestuse sisse, kes sel päeval enne kella kuut matrikliga kohale jõuavad, nii et püüdlikumad inimesed käisid linna teises otsas taksoga oma matrikli järel, et kaks punkti kokku kraapida.
Asukoht teoses
lk 22
lk 163–164
