Supilinna armastajad II. Ja piim polnud...

Ja piim polnud muidugi poest, kes siis poepiima jõi! Selles ju kümblesid piimakombinaadi naised, et oma ihunahka rõõsamaks teha.

Piim tuli õkva lehmalt, ilma vahepeatuseta kuskil riigikäitises. Ja lehmi leidus Supilinnas nagu kirjusid koeri – noh, sutike vähem. Mis sest, et loomapidamine oli keelatud./---/

Kaks korda päevas pani ta oma pasuna üürgama, röökis nagu vabrikuvile – tulge lüpsma, tulge lüpsma! Seda kuulsid teisedki mumuud, võtsid eeskuju, ja nii pasundas kogu suur kari, moodustus nagu kollektiiv, mis sest, et kõik lehmad olid eraldi. Selle peale panid koerad klähvima ning terve Supilinn oli täis ürgset, loomulikku elu.

Teosest