Korraks tuli vaikus, ainult tuul puhus nii vaikselt, et teda polnud kuulda, ainult tunda. Ema käis klaasuste taga edasi-tagasi, siis läks tagasi kööki. Suvel paistis sealtpoolt alati vaikus, teise toa otsas olid aknad, mis vaatasid ülevalt alla linna. Päeva tänav asus väikse mäe otsas, akna all olid Kalevi tänava aiad ja hoovid koos peenarde ja õunapuudega, siis Kalevi tänav, samasuguste puumajadega nagu neil, aga need ei olnud nii ilusad. Ja siis algasid Nõukogude tänava hruštšovkad. Kusagil seal sees oli ka tühi jalgpalliplats, suvel olid õues ainult venelased, eestlased olid maal. Uul maad ei olnud, vanaisa ega vanaema ka, arvatavasti sellepärast.
Asukoht teoses
lk 58–59
