Soe õhtu
luht võtab mind vastu
avali süli
pardipojad libisevad
oma laial voodil
valgete pehmete pilvede vahel
pajud ujutavad
kõrges kaldavees
oma pikki nukraid oksi
mälestused veavad neid
möödunud aegade mutta
pimedus lasub nüüd mu õlgadel
kui surm