Kord olin ma...

Kord olin ma
kevadine vihm

ja sina olid õunapuu

mu sõnad sadasid
su suletud õitele
tähtvere tänava nurgal

mu sõnad silitasid
su märgi juukseid
tähtvere tänava nurgal

siis hammustas mu suvehommik
su lõhnavaid õunu
mu karune lõug
silitas su rindu

ning tuul kangutas katustelt lahti
viimased heledad pilved

Teosest
lk 88