Kord olin ma
kevadine vihm
ja sina olid õunapuu
mu sõnad sadasid
su suletud õitele
tähtvere tänava nurgal
mu sõnad silitasid
su märgi juukseid
tähtvere tänava nurgal
siis hammustas mu suvehommik
su lõhnavaid õunu
mu karune lõug
silitas su rindu
ning tuul kangutas katustelt lahti
viimased heledad pilved