Venna arm. Nojah, nii ma...

Nojah, nii ma võtsingi ühel vihmasel keskjuuni päeval ette rongiretke Ülikoolilinna, ilma et oleksin teadnud, mis ma sellega mõtlen saavutada, kes või mis mind seal ees ootab. 

/---/ 

Jõudsin selle viiekordse kohutavalt räämas savihallikirjulise tellishoone ette, kus mu väikevend parasjagu juhtus elama, seal üsna jõe lähedal. 

/---/ 

Kõik on hästi. Lahtirebitud linoleum pikkades pimedates koridorides, pragunenud ja killustunud seina- ja põrandakivid ühisköökides ja räpastes peldikutes, põhjavalgunud klaasiga kärbsetäpilised aknad, täissoditud pinnad ja muidu prussakad. Ilmselt  omamoodi kultuurne, ma kujutasin ette küll, kuidas Mati seal õppeaasta oli veetnud. 

/---/ 

Tema tuba asus neljandal korrusel, remmelgate vahel üle ringtee ja toidupoe paistis jõe aeglane hall. Toapõranda punakaspruun värv oli kulunud, seda katsid väikesed kirjud kaltsuvaibad. Seinad olid üleni valgeks värvitud ja neile olid maalitud igas mõõtmes kõiksuguseid pulseerivaid taimi, hulksilmseid loomi, altereeritud maastikke ja muid võõraid värvilisi maailmu. Akna all ühe seina ääres olid kaks kitsast kušetti lükatud kokku üheks laiemaks. Voodi oli üles tegemata, valge lina, roheline tekk ja kaks kollast patja. Teise seina ääres suur must logisev kirjutuslaud – lahtised paberid, vihikud, raamatud, kiirköitjad, kruusid, klaasid, taldrikud, kausid, potid, pannid, noad, kahvlid, lusikad, tampoonid, pastakad, pliiatsid, markerid, pintslid, värvid, kõrvaklapid, kondoomid, küünlad, viirukipulgad, plastikkotid, kitarrikeeled, hügieenilised huulepulgad, kreemituubid, tikud, välgumihklid, kummivoolik, CD-plaadid, sigaretipaberid, sigaretifiltrid, sigaretitubakas, mündid ja midagi veel – ja puidust raamaturiiul, mis peale raamatute hoidis ka muud loendamatut pudi, mida kuhugile mujale nähtavasti polnud osatud mahutada. 

Teosest
lk 342-344