Kui sügise lopsakad annid
suruvad end uitajatele peale
kui turg muutub jälle värviliseks
kui tähtvere tänava
aiaväravate ette
jäetakse möödujatele õunu
ootan mina ikka vaid ühte andi –
su juukseid mille alla
suruda oma värisevaid sõrmi
Teosest
lk 127