Hommikune tuul
toome puude all
sa silitad mu
kiirest ülestulekust
märga selga
sa tuled kaugelt
õrn ja riivatu
(kuu punastab
ja põgeneb
päevavalguse eest)
ent minu süda
võtab vastu su värinad
sa hingad mu nahale
nii kaugelt ja nii lähedalt
nagu mu armsam
hinge kinni hoides
silitad sa mu selga
sa tuled kaugelt
ja tood mulle
lõhnavaid mälestusi