Jaak Naber, oponent:
Minu sõjaline.
Algus oli karm: meile tehti selgeks, et kaks põhjuseta puudumist tähendab eksmatrikuleerimist. Sama ka juhul, kui ei suuda sooritada mõnd arvestust või eksamit.
Vojevoodidel oli raskusi meie nimede lugemisega. Nii sai Piirist „student Tir“, Puhist aga Hirnart Pihkim. (Veel halvemini aga käis ülejärgmisel aastal Priit Kaldoja käsi, tema nime lugedes oli vojevood imestanud: „Что за имя – Иприт Колдуня!?“)
Mõnikord korraldati meile ka väliõppusi, sõit на поле käis lahtise masinaga mööda Luunja teed, õpperelvad pihus. Demonstreerisime oma sõjakust linnavahel, röökides autokastist loosungeid, nagu „Angela Davis on süütu!“ jms /---/.
Vojevoodidelt saime kuulda meeliülendavaid asju. Näiteks liikurseadeldistel rakettide ääretust tähtsusest: „Вот представьте себе – будет война. Таллина не будет, Тарту не будет – но ракетные установки остаются!“ Tõeline võidurõõm…
Asukoht teoses
lk 209–210
